Alushariduse programm
“Sa suudad seda!” SSS!
“Sa suudad seda!” SSS! sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õppekava koolitusprogramm.
300 000+ LAST
300.000 + last osaleb selles programmis ja alates 2019 on selles nimistus ka Eesti lapsed.
TEADUSPÕHINE PROGRAMM
Mitmed uuringud on tõestanud programmist tuleneva kasu laste vaimsele tervisele, heaolule ja oskusele õppimises ja suhetes edu saavutada.
Michael E. Bernard PhD on haridusteadusliku programmi „ Sa suudad seda“ looja ja Melbourne Ülikooli professor.
“Sa suudad seda! SSS!” – mis programm see on?
See maailmas väga populaarne programm õpetab positiivseid hoiakuid, sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, mis arendavad laste emotsionaalset vastupidavust, enesekindlust, organiseeritust, püsivust ning oskust luua ja hoida häid suhteid.
Need teadmised aitavad ületada suhtlusbarjääri ja takistusi akadeemilises edasijõudmises.
„Sa suudad seda!“ õppeprogramm toetab laste potentsiaali välja arendamist ja on esitatud huvitavate rollimängude, harjutuste, lühilugude ja laulude kaudu. Palju kasutatakse arutlusi, individuaalset ja grupitööd.
Autor:
Michael E. Bernard PhD
Sihtgrupp:
Lasteaiaõpetajad
Õpetajakomplekt:
Galerii komplektist
Miks on sotsiaalne ja emotsionaalne areng nii olulised?
Kõigil on vanusest hoolimata kasulik õppida oma emotsioone ohjama ja väljendama. Vanemana on tähtis olla selles eeskujuks, sest hästi arenenud sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskustega lapsel on lapsepõlves ja edaspidi suurema tõenäosusega hea vaimne tervis. Lapse terve sotsiaalne ja emotsionaalne areng hõlmab jagamist, koostööd, empaatia näitamist teiste suhtes, suutlikkust impulsiivsele käitumisele vastu seista ja oma emotsioone ohjata, et luua häid suhteid.Terve sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga laps on tõenäoliselt parema õppeedukusega. Hästi arenenud sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskustega lapsel on lapsepõlves ja edaspidi suurema tõenäosusega hea vaimne tervis.
Millist rolli mängivad arengus emotsioonid?
Uuring on andnud veenvaid tõendeid emotsioonide olulisuse kohta varases arengus ja õppimises.
- Emotsioonid on imikueast peale kogu elu käitumise ja õppimise peamised suunajad ning motivaatorid.
- Arengus mängivad tähtsat rolli mõlemad emotsioonid, nii positiivsed kui ka negatiivsed – rõõm, huvi, üllatus, aga ka kurbus, viha ja hirm.
- Väikelaste võime oma emotsioone väljendada, mõista ja juhtida (ohjata) järgib tüüpilisi arenguetappe.
- Neid etappe mõjutavad nii bioloogilised kui ka keskkonnategurid, temperament, kultuur, suhted täiskasvanute ja eakaaslastega ning veel paljud muud tegurid nii lapsepõlves kui ka edaspidi.
Väikelapsed õpivad huvi, uudishimu ja avastamise soovi kaudu. Huvi ja uudishimu võivad parandada mälu ja asjadest arusaamist. Samamoodi kaasnevad rõõmu ja rahuloluga harilikult kindlustunne, energia
ja eneseväärikus, mis muudavad lapse uutele asjadele vastuvõtlikumaks, sest tema mõtlemine on siis loomingulisem ja paindlikum.
Mäng on väikelapse tähtis õpimeetod. Kui lapsed mängivad, siis nad loovad, kujutlevad ja harjutavad oskusi ning probleemide lahendamist, kusjuures see toimub enamasti positiivses emotsionaalses keskkonnas jagamise ning koostöö kaudu.
Terve sotsiaalne ja emotsionaalne areng avaldub väikelapse visaduses mõnd uut oskust omandada. Lapsed, kes kogevad mõne oskuse omandamisel edu ja rahulolu, võtavad suurema tõenäosusega uusi asju ette, et uuesti rahulolu tunda.